71_ID115_412038

0:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Vikerraadio, huvitaja. Tere head kuulejad, tänases huvitaja saates räägime natuke ringi liikumisest, rändamisest ja ka mustritest, mis meist maha jäävad. Kaasaegne inimene liigub päris palju ja see on hea materjal inimgeograafidele.

0:20

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Tänases saates tuleb juttu lähemalt, millega tegelevad inimgeografid ja mida uuritakse, millised uuringud on käimas ning mis nendest uuringutest võiks kasu sündida. Saates on külastart ülikooligeografi osakonna linnakeskkonna kaasprofessor Age Boom. Minu nimi on Krista Taim ja soovin teile head kuulemist. Selge silne rändaja, kui möödud minu majast.

0:55

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

siis väravale toetu hetk sul tahan öelda maa. Sa sõnum sinna viikus lähed, augel lähedal, mis, kes siiralt hooli hüppda saab. Selge silmne rändaja, kui teed sind viivad rooma, kõlu järgi kõik nad ükskord viima peaks, ütle sealgi valjul ja mu aadress ka.

1:56

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Ehk keegi tahab siia tunnu väikse. Mine nüüd ja soovin sulle selgeid ilmutele. Ja muide võtad teadmiseks, et ainult headel vea. Luba, et ma näitan otsed eesid kätte. Mine üle tolle kümba ja siis näedki mõrg. Sa sõnu sinna viigus lähed, kui kaugel lähed al.

4:32

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Kuuled, ma ei tea, kui palju teie, aga mulle aegajalt meeldib vaadata omale mobiilist, et kui palju ja kus koas ma olen mingil ae, et kell liikunud ja millised mustred siis välja joonistuvad. No minu jaoks on see lihtsalt huvitav võibolla meelelahutuslik ajaviide, aga on teadlasi inimesi, kes sellega tegelevad uurivad, täpsemalt siis inimeste elu ja ka majandustegebust, seda siia ajas ja ruumis, nendeks on inimgeografid. Ning tänases saates tahakski rääkida sellest, et...

5:00

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Millega tegeletakse, mida uuritakse, mida on teada saadud ning mis nende teadmistega annab edasi teha ja Tartu Stuudius on Tartu Ülikooli Geografi osakonna Linnakeskkonna kaasprofessor Age Boom, tere! Tere päevast!

5:15

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Teate, ma alustaks võibolla sellest, et paluks teil lahti selgitada, kes on inimgeograf ja mida ta täpselt uurib ning millal nad tekisid, sest kui ma vaatasin internetis ringi, siis seal tuli selline asi välja, et vana kreeka geografi ajaloolane Eka Taios, mii leetoselt kirjeldas juba antiikmaailma elanike kui loodusolusid.

5:39

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Väga põnev küsimus inimese ja looduse vahelisi seoseid on läbi ajaloo ja aastatuhand, et tegelikult me võime öelda uurinud erinevate dissipliinide esindajad ja teatavasti vana kreekat iseloomustas ka see, et inimesed olid väga mitmekülksed oma tegevustes ja ka uurimisvaltkondades, aga meil Tartus ja Eestis

6:05

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Loodigeograafia osakond nüüd veidi üle 100 aasta tagasi, siis kui Tartu Ülikool rahvusülikoolina uuesti taastati 2019 ja inimgeograafia on kuulunud sinna alla.

6:21

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

kogu aeg, võitleme inimgeografia uurimissuunad, kas just alati sellise konkreetse õppetooline, et see on välja arenenud läbi aastakümnete, aga tänane Tartu inimgeograf tegeleb eelkõige inimestega ja inimese ja ruumi suhetega ja ruumi all me võime mõista tegelikult ka sotsiaalset ruumi, institutsionaalset ruumi, mitte ainult seda füüsilist ruumi.

6:48

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja meil on inimgeografiõppetoolis võibolla neli sellist suuremat uurimissuunda käimas. Ühed on linna uuringud, mida veab kaasprofessor Kadri Leetmaa, rände uuringud, mida veab professor Tiit Ammaru, liikuvusuuringud, millega tegeleme meie ülikooli mobiilsusuuringute laboris.

7:13

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja erinevad kultuuri ja kohaloolised uuringud ning geograafia ajalugu puudutavad uuringud, mida veab siis Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae. Ja kõiki need uuringud võibolla võiks nagu ühise nimetajale veel tuua, et me proovime.

7:32

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Aru saada siis inimese ja ruumi ja ühiskonna suhteid sellest vaatevinklist, et kuidas seda ühiskonda jätkusuutlikumalt ja sotsiaalset vastutustundikumalt siis ka korraldada, et mida me sellest tänastest mustritest õppime selleks, et meie ühiskonna korraldust ja ruumi korraldust muuta siis keskkondikult ja sotsiaalset vastutustundikumaks ja jätkusuutlikumaks.

7:55

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Millised need mustrid praegu on, mis välja joonistuvad? Neid saab jälgida mobiilrakenduste kaudu. Vahel mõned edavadki lausa ette, et meid kogu aeg jälitatakse ja keegi hoiab silma peale, et kus me oleme ja kuidas me liigume.

8:08

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Need andmeid, mis inimeste liikuvust võimaldavad jälgida, on nii otses, et kui kaotsid on teisti väga erinevaid. Ja mobiitsusuuringute laboris me oleme nüüd juba üle 15 aastat või varsti isegi ligemale 20 aastat kasutanud tõepoolest ka mobiilpositsioneerimise andmeid, mis on siis meie jaoks...

8:29

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

täiesti anonymiseeritud, andmestik, et me ei tea, kes need inimesed seal on, aga terve Eesti peale või Eesti külastajate peale rahvast on ju väga palju, me näeme siis selliseid suuri mustreid ja suuri vooge.

8:42

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Nüüd küll viimastel aastatel mobiili andmed ei ole samaväärselt ka uuringute jaoks kätte saadavad. See praktika on Euroopas väga erinev, paljud teised riigid on avanud oma andmestike ja Eesti on pigem sulenud nende andmestike kasutatavust teaduse ja uurimustöö jaoks.

9:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Aga me siiski näiteks viimastest annetest, meil on olemas teadmine, kuidas on turism, Eestisse sisse tuleb turism muutunud ja kuidas just koronapandeemia seda on mõjutanud ja kuidas siis erinevate pandeemia faaside jooksul on see turism, mine turismipood taastunud ja mill määral ja millistest riikidest need inimepood on siis meile tulnud.

9:26

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Võibolla siin võib välja tuua selle, et me ju teame, kuidas 2020. 14. või 12. märtsil kogu ühiskond sulgus.

9:34

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja turism kadus ära ja erinevate nende lainete või koronalainete vahelistel perioodidel on hakkanud rohkem tulema ja taas külastajaid ja vaktsineerimine näiteks väga palju toetas taas turistide tulekud Eestisse. Siiski me ei ole veel jõudnud selle nende tipunäitajate, mis veel võibolla olid 2017-18, et juulikuus ligi 400 000.

10:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

külastas siis Eestit. Möödnud aasta juulis oli see arv umbes 200 000, niimoodi et umbes poole vähem.

10:08

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja me oleme ka näinud seda, et turism on taastunud pigem lähiriikidest, Soomest ja Lätist, kui kestus on jäänud lühemaks, inimesed veedavad vähem aega Eestis ja kui varem oli nii lätlaste kui soomlaste liikumismuster selline, mis kattis tervet Eestit, siis praegu selgelt eelistatakse linnasid, Tallinnat Pärnud Tartut.

10:32

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja sõjamõju on ka väga tugevalt näha, et kui veel selle aasta veebruari soomlased külastasid väga palju Ida-Virumaad, siis pärast seda on see Soome turistide kohalolu Ida-Virumaal ikkagi peagu olematuks muutunud. Nii et selliseid mustrid me saame tõesti ka veel siie maani jälgida. Aga seda te enam ei saa vaadata, et kuidas eestlased liiguvad, kui palju nad pendeldavad linnade vahet.

10:57

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Või kus tekivad sellised sõlmed siis, et kus kohtutakse tõmbepunktid?

11:03

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja praegu tõesti meil neid sellised viimaseid mobiiliaandmeid ei ole juba nüüd mõned aastat. Küll aga me oleme tegelenud pidevad sellise metoodika arenguga ja võibolla inimgeograafie koos ülikooli spin-off firma Positiumiga on siin loonud sellist metoodikat, et mis peaks just statistikaametitele ja riikidele pakkuma ühist anneplattformi selleks, et teada, kus rahvastik elab.

11:30

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Päriselt ilma, kui me sissekirjutust ei vaata, et me saame nagu päriselt teada, kus rahvastik liigub ja kuidas need selline rahvastiku paiknemine ja liikumine muutub ööpäeva lõikes, nädala lõikes, aastaegade lõikes, kus käärid on ikka väga suured, aga ka siis, kui meil toimivad erinevad üritused või näiteks meil on jaanipäev, see muudab meie kogu liikumismustri, nagu totaalselt segis on kõige suurema.

11:55

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja liikumist mõjutab päev Eestis või sündmuse Eestis, aga ka metallikakontsert või kunagi olima tonnakontsert, et ka selliste ürituste raames toimuvad liikumise muutust oleme me saanud just nende suuranmete põhjal jälgida. Aga olete te saanud jälgida ka seda, mis toimub Eesti-Soome vahel, mis päevadel, no tegelikult seda võib isegi aimata, et millal on suuremad sõidud sinna poole ja millal suuremad sõidud tagasi?

12:20

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja Eesti ja Soome hargmaiste uuringud on meil veel lisaks mobiiliandmetele käinud ka selliste väiksemate valimipõhiste uuringute näol. Ehk et meil on mitusada inimest, näiteks eestlast, kes töötavad Soomes, kes peavad oma elukohta Soomeks, aga nendel on veel tugevad sidemed Eestiga. Ja nende mobiilinumbrid näiteks võivad olla Soome numbrid, et nii-öelda selle mobiili, mobiilpositsioneerimise andmestiku põhjal nad võivad kvalifitseeruda meile soomlasteks, aga kuna nad meil on...

12:49

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

valimi põhiselt uuringutes vabatahtlikuna, siis me teame, et nad on eestlased ja siis me saame oma sellise enda arendatud nutitelefoni rakenduse, mobilitiloogi kaudu uurida nende liikumis- ja tegevusruumi. Me näeme ka sealt, et siis kuidas korona mõjutas nende

13:10

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Eesti vahelist seost või Eestis viibimist, et selgelt Eestis viibimine katkes, kui korona tuli, aga kui tuldi Eestisse, siis näiteks viibiti pikemat aega kodudes ja kuidas see siis on taastunud ning veel on sellised huvitavad uuringud käimas selle sama rakenduse kaudu sellega, et või sellel teemal.

13:31

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Et kuidas liikumine kompenseeriti omavaheliste telefonikõnede kaudu ja omavaheliste suhtluste kaudu, et kui liikuda ei saa, et siis...

13:41

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

siis saab ikkagi oma lähedastega vestelda telefonideel, et selliseid uvitavad mehanisme on siis selliste valimi põhiste uuringute põhjal ka võimalik jälgida ja nendele siis lisandub selline interviu faas või tõesti nagu selline süva uuring, et me saame suur andmet panna kokku siis indiviidi põhiste andmetega.

14:02

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Aga ülge, mis sellest kasu on? Selles mõttes, et kui mina vaatan oma trajektoori, siis mul on lihtsalt uvitav, teen võibolla mõne järjeldus, et olen vähe liikunud või et mu trajektoor ongi kogu aeg üks ja sama, aga mida teie teadlastena nendega teete või kellel võiks sellest olla kasu, et ta saab teada, kuidas inimesed liiguvad? Kas siis, noh, ummikuid me ära hoida ei saa, kuna me eestlaste liikumist ei tea, aga muude põhjal, mis endest annetes saab või huuringutest?

14:28

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja need siitrühmasid, kes siis raakendaksid sellist teadmist, mida teadlased pakuvad, on ju erinevalt tasanditele, et alates siis riigitasandist, kuni võibolla mingisuguse kohaliku kogukonna otsusteni välja. Et jälle viimase aja praktikast, me võime öelda, meil oli üks koostööprojekt.

14:49

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Euroopa partneritega ka Eestis päästeametiga, kus päästeamet tõesti soovis teada, kus rahvastik päriselt viibib ehk, et evakuatsiooni võimalusi pakkuda.

15:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Õigel hetkel, õiges kohas, õiges mahus ja teada, et näiteks kas inimestel on teine kodu, kuhu hädaolukorra pohul liikuda või mitte, et selline väga praktiline teadmine nendele oma protsesside korraldamiseks. Samamoodi statistikaamet vajab sellist andmestiku oma rahvaloenduse metoodika arendamiseks, kui see on nüüd rekistripõhine loendus.

15:30

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Peaks näiteks teadma, kui me räägime sellised, võibolla mitte just maksuametaga, et maksupoliitikast tervikuna, et...

15:35

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

et millisele omavalitsusele meie tulumaks läheb, et kas see on sissekirjutuse põhine või on see tegelikult tegevusruumi põhine, et kus me need erinevaid avalike teenuseid tarbime, millistel teedel me sõidame, millist prügivedu me vajame näiteks, et millise vallakorraldatud prügivedu. Eesti Pank on juba 14 aastat hinnanud rahavookusid, rahvusvahelised rahavookusid mobiiliandmete põhjal, et kui palju tuleb siis turiste Eestisse ja Eestist...

16:04

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

kui palju läheb turiste välja poole ja kuidas siis see rahapilains seal kujuneb, et see on selline kõige pikem ajalisem riigi tasandi mobiiliandmete kasutus terves maailmas. Aga nüüd kui me maailma nii jõudsime siis, mida teised riigid uurivad ja kas on ka sealt mõningaid põnevaid tulemusi, mis tasuks meilgi ülevõtta või nendega tegeleda?

16:30

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Võib-olla pigemisegi võiks sellele läheneda niimoodi, et siiski Eestis on väga andme põhine ühiskond ja meil on väga hea rahvastikurekister, meil on näiteks igal inimesel oma ID-kood või võisikukood, et riigil on hea arvepidamine oma rahvastiku üle ja oma riigipiiride valvamise üle, aga paljudes riikides...

16:50

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Tegelikult sellist nii head rahvastiku andmebaasi ei ole ja inimeste liikumise üle tavapäraste registri ja uuringuandmetega andmed ei ole võimalik kätte saada, siis näiteks Indoneesias või Omaanis on või kasutatakse täna mobiili andmeid selleks, et aru saada inimeste riigipiiri ülesest liikuvusest. Millistes punktides toimub see?

17:13

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

piiri ületus, kes on need inimesed, et kui kaugelt nad tulevad, kui intensiivne see liikuvus on ja vastavad sellele siis, et kuidas oma jällegi teenuseid või riigikorraldust edasi siis ajada, et see on siis selline hoopis nagu teisest kandist mobiiliandmete rakendamine. Mobiilikasutus üle ilma on väga kõrge, ka sootsiaalmajanduslike erinevustel õikes, ta annab nagu sellise kiire ja rahvastiku.

17:42

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Väga paljuski katva ülevaate, kus inimesed liiguvad ja kus nad paiknevad ja võibolla milliseid kohti need inimesed siis oma vähel ühendavad. Kui mobiil ei olnud, millega siis või kuidas inimkeograafid aru said, kus inimesed liiguvad?

17:58

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Juba Edgar Kanti ajast kolmekümnedatest, kes siis oli majandusgeografi professor, hilisem ülikooli rektor, saksa okupatsiooni aja perioodil, teise maailmasaja ajal. Tema juba kasutas telefoni ühendusi.

18:14

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

ruumilise hierarhia määratlemiseks, et aru saamaks, et millised on keskuskohad ja millised on tagamad ja milliseid tagamaid teatud keskuskohad siis ühendavad ja millises mahus, et tema juba kasutas siis telefoni abonomente selleks selliste uuringute tegemiseks niimoodi, et see telefoni kasutuse andmestik on tõesti juba vaatet sajandi siin Eestis kasutusele olnud.

18:40

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Aga muidugi on loendused, registrid, küsitlusuuringud on sellised tavapärased annestikud. Aga sa peile tuva, millised on need keskuskohad? Need on ikka siis pealinnad, peatänavad ja populaarsed kohvikud või mis moodis on?

18:57

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja keskuskohad jagunevad ka siis omakorda sellisesse hierarhilisse süsteemi, et jah, meil on pealin, Eesti on väga tugeva ühe keskusega riik, aga meil on siis ka regioonikeskused, milleks me Eestis loeme Tartut ja Pärnut ja Idaviru keskusi ja siis meil on kohalikud maakonnakeskused, mis on kõik ülenud maakonnakeskuskohad ja sealt tulevad väike linnad ja...

19:23

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

mobiili annete põhjaal, me tõesti väga hästi teame või ka siis varem teadsime, et kui palju inimesi liigub erinevatest valdadest ja maapiirkondadest, siis millistesse keskuskohtadesse kui sageli, et selle järgi jällegi saab majadussuhteid hinnata, saab infrastruktuuri arendamise vajadust hinnata ja

19:45

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Mis keskuskohti defineerib või seda hieriarki defineerib on siis see funksioonide mitmekülksus, mida selles keskuskohas pakutakse, et kas see on üks tööstus, kas on ühesuunaline või monofunktsionaalne keskus või on seal väga palju erinevaid töökohti.

20:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja millist on need vabaaja veetmise võimalused inimeste jaoks ja millist on hariduse omandamise võimalused inimeste jaoks, kui palju kavalike teenuseid selles keskuskohas pakutakse, et selliste funksioonide mitmekülksuse põhjal siis hinnataksegi.

20:18

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Kui kõrge tasemega keskuskoht vastav liin või või linnastu on ja inimesed tulevad, nagu inimesed sätivad oma enda tegevusruumi vastavad sellele, sest nemad on ju need, kes vajavad neid teenuseid, kes käivad tööl, soovivad haridust saada, soovivad vabaaega veeta. Kõik maailma riigid on niimoodi hierarhiliselt jaotanud.

20:37

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Kuuleme vahet välja lõu muusikat Tartu Studius on Tartu Geografi osakonna, Tartu Ülikooli Geografi osakonna, Linnakeskonna kaasprofessor Age Boom. Me räägime saates inimeste liikumisest ja inimgeografiast, ka natuke laiemelt. Ja läheme jutuge edasi, Tartu Studius on Tartu Ülikooli Geografi osakonna, Linnakeskonna kaasprofessor Age Boom. Ülge, kas inimesed liiguvad liiga palju, rändavad liiga palju?

25:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

palju, sahmivad liiga palju. Kuidas teile tundub? Ma ei võtaks seisukohta, kas seda on liiga palju või liiga vähe, et inimesed jaanunevad liikumise järele ja jaanunevad teiste inimestega kohtumise järele, jaanunevad uute kogemuste ja uute kohtade tundma õppimise järele. Me võibolla korona ajal saime ise kõik omal nahal tunda seda, kuidas on viibida ühes kohas pikemalt, ühes sootsumist pikemalt ja paruks on maid.

25:28

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Digitaalsed kanalid teistega suhtlemiseks, et ma arvan, et selline uudisimu ja liikumisvajadus on meil ikka kõigil sees ja lisandub siia muidugi ka selline füüsilise liikumise vajadus, et ma ei ütleks, et kas seda on liiga palju või liiga vähe. Ma arvan, et kultuurikontaktid tulevad ikkagi sellest, kui me kohtame teisi inimesi, puutame kokku teissuguste inimestega ja sellest me ka kultuuriliselt õppime väga palju, nii et seda liikumist on meile ikkagi, meile kui sotsiaalsetele olenditele väga vaja.

25:57

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Teie uurite linna keskkonda ja sealsed liikumist, mis moodi see välja näeb ja kas on võimalik ka inimeste liikumist kuidagi, no siis läbi uuringute suunata, et kohtuksid erinevad, kas siis rahvusgruppid oma vahel rohkem, et ei tekiks selliseid slumme, kus elavad ühekeelsed, teisekeelsed, et inimesed nagu suhtleks oma vahel rohkem. Konkreetselt mina tegelen täna sellega, et milline on meie liikumise...

26:24

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

liikumiskeskonna kvaliteet ja kuidas inimesed seda tajuvad ja kuidas selle taju põhjal nad oma liikumisotsuseid teevad ja see läheb siis väga palju sellisesse liikumisviiside valiku temaatikasse ja aktiivse ja jätkusuutliku või säästliku liikuvuse temaatikasse. Ehk et kui palju on meie linna tänavatel avalikusruumis õhusaastet, mürasaastet, kuidas kuumalainete ajal kuumus meie liikumist võiks mõjutada.

26:54

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja kui palju on rohelust ja selliseid meeldivaid aspekte, mis muudavad selle liikumiskeskonna meile atraktiivsemaks. Ja see uurimissuund on muidugi seotud nagu laiema linnaplaneerimise ja linnakujunduse.

27:09

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

temaatikaga ja transporti korralduse temaatikaga, et kuidas meie linnalist liikumist teadlikult erinevate poliitikate, investeeringute ja sekumiste kaudu niimoodi suunata, et inimesele oleks kõige kergim ja lihtsam valik ja turvalisem ja meeldivam valik.

27:29

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

et minna jalgsi, sõita rattaga või jühistransportiga oma sihtkohtadesse, et nad ei tunneks, et nad on, nende valiku vabadus on piiratud vaid sellega, et nad peavad liikuma autoga, sest et muud muudi ei saa, pole mugav või see võtab liiga kaua aega. Milline see pilt praegu on? On meil linnad säästvad?

27:49

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Või kui palju kahjustab kõik see veel ka keskkonda, sest mõttes, et me sõidamegi autodega, sest see on turvaline. Kui ma olen jalakei ja ma saatun pidevalt ohtu, ennem ohustasin mind autod nüüd ka veel jalgratat, tõukeratat, kes on suunatud kõnniteedele, tähemalt Tallinnas.

28:10

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Teadliku poliitikaga või transporti ja ruumi planeerimise poliitikaga jõutus selleni või sellist teadliku poliitikat on väga vähesel määral rakendatud, mis tegelikult...

28:23

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

muudaks meie linna tänavat oluliselt turvalisemaks ja meeldivamaks just säästva liikumisviisi soovijatele ja auhtajatele, meie lastele, meie vanuritele, aga ka kõigile kogu rahvastikule loomulikult. Et võib-olla üks selline väga hea näitaja, mida võrdlevalt kasutatakse, on autode arv tuhande elaniku kohta. Et kui siin 90. teel me olime selgelt niimoodi väga vähe autostunud ühiskond,

28:52

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Täpselt jään vastuse põlgu, mis aastal see oli, aga tänaseks on Eesti autod, Eestis autod arv tuhand elaniku kohta kõrgem, kui see on Euroopas keskmiselt. Ehk, et me oleme ammu järele võtnud selle nii-öelda augu, et tulla Lääne-Euroopale nii-öelda järele oma nagu riikuse või heaolu taseme poolest, et Lääne-Euroopas teadlikult suunatakse inimesi mitte autot kasutama selle kauda, et...

29:19

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

et just teha kergemaks ühistransporti kasutus, jalgsi liikumine ja rattasõit, et need on nagu teadlikud mehanismid linnaruumis, et Eestis neid senimaani sellisel määral kasutatud ei ole ja on väga suur vabadus meil valide liikumisvahendid ja täna me ei näe, et see trend peatuks, et autosid tuleb jätkuvalt ja jätkuvalt juurde ja neid ongi juba rohkem kui Lääne-Euroop riikides.

29:44

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

See on selline väga muret tekitav trend ja kus me näeme, et on vaja just erinevaid sekkumisi tegelikult ellu viia ja see ei ole ainult transportipoliitika küsimus, see on väga paljuski transportipoliitika küsimus, aga mitte ainult, see on ka tegelikult koguruumilise plan...

30:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Eerimise küsimus ja eluaseme poliitika küsimus ka see, et kuhu meil tekivad uus elamualad või uus arendusalad, kui palju meie ühiskonnad või meie linnad.

30:13

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

pakuvad sootsiaalmajutuse või siis nagu avaliku sektori poolt vahendatud elamisvõimalusi, milline on meie üriturg, et millised rahvastiku rühmad kuhu elama lähevad ja kui uusarendustest rääkida, siis kas uusarendusi planeeritakse nõnda, et kohe on teada, millist on ühistransporti ühendused selle uusarendus ala ja linnakeskuse või mõne liikuvuskeskuse vahel. Et täna ma julgeks öelda, et

30:40

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

uus elamu arendustele. Ehitusluba andes ei mõelda selle peale, et kas seal on ühistransporti ühendused väga head olemas, see on, et inimesed, kes sinna kolivad, ei peakski muutuma autosõltuvusse. Et need protsessid käivad natukene tagurpidi ja suunamatud niimoodi ad hoc viisil arendushuvi järgi. See toob kaasa mitmeid esialgu võib-olla nähtamatud.

31:06

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

kulusid ühiskonna jaoks, aga need pikemajalised protsessid viivadki selleni, et meil tekivad linnadesse piirkonnad, kus kuhu koonduvad erinevad rahvastikurühmad ja need rahvastikurühmad enam oma vahel ei puutu kokku ja see on selline nagu eluaseme poliitika, mida igal indab nagu väga jõuliselt tegelikult suunama, et eluaseme piirkonnad ei oleks segregeerunud.

31:34

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Eluase ja linnaruum väljendub tegelikult ka segregeerunud hariduses, haridusevõimaluses, mis lapsed, mis koolis käivad ja nendes suhtlusvõrgustikes, millega me läbi terve elu tulevikus elame ja millised töökuhad meil on, millist on meie vabaaja veetmise võimalused, nii et see eluaseme ja transportipolitika, nendel mõlemal on väga suur pikaajaline ühiskondlik mõju.

32:00

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

See tundub esti kummaline, kui vaadata või kuulata ka uudiseid, kus sõldakse energieinnad kõik tõusevad, kütused kallinevad ja samas autosid ostetakse juurde, suetatakse elamispinnad sinna kohta, kus on keeruline ilma autota liikuda ja nii edasi ja nii edasi, et see on nagu mingi suletud kummaline ring või on siis inimestel ikkagi nii palju raha, et nad ei mõtle sellele, et kus saaks kokku hoida suuremas plaanis.

32:27

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

See on nõjaring küll, see on just nende investeeringute kaudu nõjaring, et kui panne lihtsalt arvud ritta ja vaadata, et millist investeeringud on tehtud...

32:35

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

maante liiklusesse ja sõiduautosid toetavasse liiklusesse ka linnatänavate sõiduteedesse ja millist investeeringud on tehtud ühistransporti lahendustesse või kergliiklusteedesse. Meil linnakontekstis tahaksime rääkida eraldi rattateedest ja kõnniteedest, et mitte panna neid ühte kohta kokku just täpselt selle ohutuse turvalisuse vaatevinklist. Mida rohkem investeeringuid tehakse siis sellistesse sõiduteedesse ja sõidumugavustesse parkimiskohtadesse, seda kergem on inimestel.

33:04

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Just seda liikumisviisi valida, seda odavamaks muutub iga läbitud kilomeeter ja seda kaugemaks saavad minna need eluaseme piirkonnad, et kuhu siis otsutatakse kolida ja seda hajutatum on see maakasutus ja loomulikult ka nagu laiemat.

33:21

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

maakasutuse kliimamõjusid hakkab siis see mõjutama või et kas meil on siis selle võra vähem põllumaad kasutuses või selle võra vähem metsamaad või looduslikke niite kasutuses, et mille arvelt see uuselamu arendus siis toimub, et see vastu linnad, kus siis on väga palju suunatud investeeringud just ühistransporti ja

33:43

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

aktiivse liikumisviiside keskkondadesse, kas jalgrata teede võrgustiku ja jalakeigu teede või kõniteede võrgustiku.

33:51

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja nende erinevate linnapiirkondade ühendamisse selliste võrgustike kaudu on ka autovabatsoonid, on erineva parkimiskorraldusega seotud meetmed. Seal me näemegi, et see linnakeskond on puhtam, müravaesem, õhukvaliteed on puhtam, inimesed tunnevad ennast seal parem, nii seal on rohkem tänava kaubandust. Inimestel on tänava peal, nad ei pea sõitma oma autoga kaubanduskeskusesse, vaid siis see tänava kaubandus elab palju paremini ja on palju kohvikud.

34:20

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja autoliiklus siis kokkuvõttes ongi vähem, et autode kasutus ei olegi selline esimene valik, et ma arvan, et täna eestlased tunnevad, et neil ei olegi nagu muud valikut, et nad peavad selle autoga liikuma, sest teised valikud ei ole lihtsalt, ei kuulu alternatiivide hulka, ei ole mõeldavad sageli. Ja võibolla üks selline uuringutulemusid ka, mis meil on praegu Tallinnas käimas, kus meil on siis sinne valimipõhine.

34:47

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Väike nuuring, meil on just Priisle ja Kalamaja elanikud seal valimis ja me oleme jälginud nende liikumist ja liikumisviiside valikuid, tulenevad kas linnaruumist ja erinevatest...

35:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Nagu sotsiaaldemografi lihtest näitajatest, me näeme, et priisli inimesed kasutavad rohkem bussi kui jalgsikäiku võrreldes kalamaja inimestega, kus on see täpselt vastupidi. Esime võimegi mõelda, et see on linna tiheduse ja teenuste tihedusega seotud. Aga me näeme ka seda, et siiski valdav osa meie valimist on autokeskse liikumiskäitumisega. Ja autokeskus on...

35:22

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Mõlemad nagu sugupooled kasutavad autosid, kuid meeste puhul on see ikkagi kõrgem kui naiste puhul ja kõrgharidusega inimeste puhul on see kaks korda kõrgem kui kõrghariduseta inimeste puhul, nii et see on juba nagu väga ohtlik näitaja või ohtlik tendents.

35:39

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Võt siis, aga öelge, kui ma nüüd tahaksin elada nii, et minust jääks võimalikult vähe keskkonna saastet ja ma võimalikult vähe koormaksin keskkonda, siis mida ma peaksin tegema? Kolima äärelinnast kesklinna või töökohale võimalikult lähedale või kuidas toimetada, mis nõude annaksite? Et meie enda jalajelg, siis elutegevuse jalajelg, koosneb paljudest domeenidest, et see elukohaga seotud.

36:06

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Jalajälg on võibolla üks suuremaid elukoha ja transportiga, sest sellega kaasub juga energiekulu. Kui suur on see ruutmeetrite arv meie inimese kohte, et mida me peame kütma, mida me peame sisustama, valgustama. Õue infrastruktuur nii-öelda, et mida rohkem me hajali elame, seda rohkem läheb vaja ka infrastruktuuri, et meie nii toimetada.

36:30

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Kas või sama tänava valgustust, prügivedu, vett, luua kanalisatsiooni ühendusi, et selles mõttes see tihedam elamine linnades on kindlasti kokkuvõttes väiksema keskkonnakoormusega, juhul kui sellega ei kaasu siis kõrgemat muud tarbimise määra, ehk et me siis kulutame rohkem nendele lattedele, mille me ostame igal hommikul ja pärast lõunal kuskilt tänava pealt või...

36:54

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Et kas me siis hakkame nagu muudele, nagu sellise mugavusteinustele rohkem kulutama ja mis omakorda linnas võivad siis seda jalajälge tõsta võrreldes sellega, kui me elame kuskil võibolla kaugemal või või need teinduskeskustest eemal. Ehk et me võime nagu kogu oma sellise elutsükli läbi mõelda, et millist on meie liikumisvalikud, kas tõesti on mõistlikum.

37:16

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

kolida väiksemale pinnale või lähemale oma sihtkohtadele, oma koolile või oma läheisugulastele, sest tegelikult tööränne moodustab umbes ainult kolmandiku kõikidest meie liikumistest. Et kaks kolmandiku liikumistest on seotud sellega, et me viime lapsi kuskile, hoolitseme oma vanemate eest või käime sõpradel külas või võibolla teeme sporti. Nii et sellised liikumisvalikud osub kindlasti läbimõtelda. Aga see on see üksikisiku vaatevinkel, et kui mina nüüd

37:46

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

kui olin äärelinnast kesklinna, heakene küll, aga tegelikult see äärelinna maja jääb ikka alles ja sinna tulevad uued inimesed elama ehk, et kuidas siis ikkagi linnatasand saaks muuta sealt äärelinnast.

38:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

linnakeskusesse ja töökohtadesse liikumist säästamaks, et selleks ta peab siis ikkagi mõtlema nende ühistransporti võimaluste ja liikuvuskeskuste loomise peale, et ma võibolla oma majast selle äärealal saan liikuvuskeskusesse küll autoga või võibolla tõukerattaga, aga sealt edasi juba istun kiire ühistransporti peale ja jõuan oma sihtkohta mugavalt. Võt siis sellised lood. Üldge, kas otsustajad need, kes peaks kõik selle ellu viima, mida te kogute ja kitsaskohad ära näitad, kas nad kuulevad ka teid?

38:30

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ma arvan, et meil on näiteks küll Tartu linna kontekstis on meil väga hea koostöö Tartu linna valitsusega ja mitmed erinevad tegevused ja projektid on kas käimas või kavandamisel või juba möödunud ja lõppenud. Ehk et siin sellisel kohalikult asandil võib küll öelda, et see koostöö on äärmiselt hea ja loomulikult Eesti väiksus aitab niivõrd palju kaasa sellele, et...

38:56

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Me jõuame väga hästi mingis mõttes otsusedegijatene või meil on sellised sootsiaalsed kontaktid ju olemas ja erinevate töörühmade kaudu, mis on ministeriumid ja näiteks me kogu aeg tegutseme koos, nii et loodame, et kuulatakse ja õpitakse. No igal juhul huvitav ja põnev töö teile jälgida neid mustreid, mida inimesed maha jätavad ja siis neid analüüsida ning leida kitsaskohat, mida annaks parandada.

39:23

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Aitäh teile. Saates see tulemas tageb oom Tartu Ülikooli geografi osakonna Linnakeskkonna kaasprofessor.

40:01

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Kõik! Kõik!

48:08

S… Speaker 2 (71_ID115_412038)

Tänaseks on huvitaja saade läbi saanud, usunud pakkus teile palju mõtlemise ainet, aga häid saateid on palju Vikerraadio saategavas. Järjejut on, pärast järjejutu uudised ja 12.15 orienteervalt uudis plus. Täna toimetab seda Kaart Müller, nii et Arp, mis teemad on täna plaanis? Tere Krista, tere kuulejad. Paraku see, mida Narva elanikest osa korraldas eile.

48:37

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Tank okupatsioonimonumendi ümber ei võimalda sellest teemast ka tänases saates ümperega üle minna. Ava intervius plaanin rääkida kaitseliitlase ja strateegilise kommunikatsiooni eksperti Ilmar Raagiga. Kas me nüüd olemegi siis selle Narva tankiga jõudnud samasugusesse seisu?

49:02

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Nagu oli Tallinnas nii nimetatud prongsõduriga aprillis 2007 ja kas ja mida oleme 15. aasta tagusest õppinud ja mida oskame nüüd ehk siis paremini teha?

49:18

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja soovin kindlasti kuulajate, need uuga esile tõsted valitsuse tänaselt pressikonverentsilt saamaks teada, mida Vabaregi valitsus plaanib edasi teha Narva monumenti ümber kujunenud olukorraga seoses. Pressikonverentsil saavad eel infakohaselt sõna peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemetsi ja riigihalduse minister Riina Solman.

49:46

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja siis Ukraina teemast kahe eri nurgaalt. Miks mitmed läne poliitikud, aga ka välispoliitika analüütikud on pigem mures sellepärast?

50:00

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

et mis saab, kui Ukraina võidab sõjas Venemaad. Mitte me ei ütle, et jaa, Ukraina peab võitma. Püüame selgusele jõuda arutluses julgeoleku ekspert Merle Maigrega.

50:14

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Ja siis käisin ise mikrofonika külas Vabaduse koolis. See on siis Eesti riigi loodud kool Ukraina sõjaest põgenenud lastele. See kool hakkab tegutsema Tallinnas. Käisin usutlemas uue kooli õppedirektor Olga Seelisjevat. Aitäh Harp ja selleks korraks huvita saade läbi. Homme juba uus saade. Soovin teile kõike kaunist ning kuulmiseni taas.

50:58

S… Speaker 1 (71_ID115_412038)

Tõstsid küsimusi kui...

71_ID115_412038

Ҷамъбаст

Дар бораи ин нусхаи навиштаҷот аз AI пурсед